28 märts 2012

Eestlased loevad ligi 6 erinevat väljaannet - vaid veerand neist on tellitud

TNS Emori 2012. aasta loetavusuuringu varakevadised tulemused näitavad, et eestlased loevad keskmiselt 3 erinevat ajalehte ja 2,8 ajakirja – koju on neist tellitud ca 1,6 väljaannet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on loetavate väljaannete üldine maht ainult veidi langenud, toona oli mõlemas trükimeedia kategoorias, nii ajalehtede kui ka ajakirjade puhul, keskmiseks loetavate väljaannete arvuks 3,1.


Ootuspäraselt on naised meestest aktiivsemad lugejad – vahe on koguni 1,5-kordne. Eesti naised lugesid mõõdetud ajaperioodil keskmiselt 6,9 väljaannet, meeste puhul oli vastav näitaja vaid 4,5. Ajalehtede loetavuse osas suuri erinevusi ei olnud – erinevalt ajakirjadest, mida naised loevad meestest üle kahe korra enam. Kindlasti on siin ka põhjuseks naistele orienteeritud ajakirjade suurem hulk võrreldes meestele suunatutega.

Kõige aktiivsem lugejarühm on 40–49aastased eestlased, kes lugesid keskmiselt 6,3 väljaannet. Samas kõige aktiivsemad perioodika tellijad on 50–59aastased, kes tellivad keskmiselt 1,8 väljaannet. 40–49aastaste seas, kes on aktiivseimad lugejad, on populaarsem pigem üksikmüügist ostmine ja muul moel hankimine, nt sõpradelt, tuttavatelt, töölt vms.

Ka kõrgharidusega lugejad tarbivad trükimeediat keskmisest oluliselt enam – keskmiselt loevad nad 7,6 ja tellivad 2,1 väljaannet. Seejuures on oluline märkida, et kõrgharidusega lugejad eelistavad lugeda pigem ajalehti, olles ca 3,8 erineva lehe lugejaks, mis on eestlaste keskmisest ca 1,3 korda kõrgem näitaja.

Sissetulekud ei avalda loetavate väljaannete arvule väga suurt mõju, pigem ilmneb mõju tasulise ja tasuta levi osakaalude erinevuses. Nii näiteks tellisid inimesed, kelle sissetulek oli alla 150 € perekonnaliikme kohta, keskmiselt 1,2 väljaannet, kuigi lugesid kokku 6 erinevat nimetust. Samas inimesed, kellel leibkonnaliikme kohta tulev sissetulek ületas 550 € piiri, tellisid keskmiselt 1,8 väljaannet ja lugesid 6,9.

Regionaalselt on madalaima lugemisaktiivsusega Hiiumaa (u 2,1 väljaannet) ja suurima lugemisaktiivsusega Viljandimaa (u 7,7 väljaannet). Kõige vähem tellisid erinevaid väljaandeid ida-virumaalased (0,4 väljaannet) ja enim saarlased (2,3 väljaannet).

2012. aasta varakevadises loetavusuuringus mõõdeti kokku 99 trükimeedia väljaannet – vähemalt ühte neist loeb 572 tuhat inimest ehk 81,3% 15–74-aastastest eestlastest. Eelmisel aastal samal ajal oli sama sihtrühma kokkupuude trükimeediaga mõnevõrra suurem – vähemalt ühte väljaannet luges 597 tuhat inimest ehk 85% eestlastest.